veematkad_kirjeldus

• Euroopa suuruselt neljas järv - Peipsi, paikneb osaliselt Eesti Vabariigi piires

• Eesti jõgede üldpikkus on 31000 km. Pikimad on Võhandu (162 km), Pärnu (144 km) ja Põltsamaa jõgi (135 km)

• Eesti sügavaim järv- Rõuge Suurjärv on 38 m sügav, 
• Eesti kõrgeim juga-Valaste on 30 m kõrge. 
• Kõrgeim liivakivipaljand, Härma müür asub Piusa jõe ääres ja on 43 m kõrge.

• Maailmas tuntuim Eesti veesportlane on sõudja Jüri Jaanson kes on mitmekordne maailmameister, Euroopa meister ja kahekordne olümpiahõbe.

Kuigi Eesti on lame maa - kõrgeim tipp ulatub vaid 318m üle merepinna, leidub siin veematkamise võimalusi igale maitsele. Sademerikka kliima ja soodsate äravoolutingimuste tõttu on Eesti veekogude võrk tihe. Eestis on üle 7000 jõe, 1400 järve ja 3794 km pikkune rannajoon paljude lahtede, väinade ja abajatega. Kõlab nagu veematkaja paradiis?

 

Valida tuleb vaid õige aastaaeg, õige jõgi ja sobiv alus. Kui soovid rahulikult kulgeda, loomi ja linde vaadelda, õngitseda, siis on sobivamad laiad ja rohkeveelised Jõed Suur-Emajõgi ja Pärnu jõgi. Kui soovid kergete kärestikega ja kaunite vaadetega pikka puhkusemarsruuti, siis vali Võhandu, Ahja või Põltsamaa jõgi. Kui aga oled kogenud kärestikusõitja proovi varakevadist Jägalat, Piusat, Purtset või Valgejõge. 

Miks tulla Eestisse veematkale?

• Rikkalikult veematkavõimalusi igale maitsele. Eestis on merd, järvi ja erineva tasemega jõematkamarsruute piisavalt rahuldamaks ka kõige nõudlikumat maitset.

• Naudi puutmatut loodust. Eesti veekogude kaldad on väheasustatud, kohati võid sõita kümneid kilomeetreid kohtamata hingelistki.

• Vaatle loomi ja linde, püüa kala. Liikudes vaikselt võid vabalt silmata kopraid, saarmaid või üle jõe ujuvat põtra. Eesti on ka väga rikkaliku linnustikuga ala. Kaladest kõige liigirikkam jõgi on Võhandu, kus keskjooksul elab 27 eri liiki kalu.